
IGOR HABAL
Tehingute arv on tõusuteel, hinnad kasvavad stabiilselt ning turu kindlustunne suureneb. Kuigi majanduslikud väljakutsed ja poliitilised muutused mõjutavad endiselt turgu, püsib ostjate huvi suurtes linnades kõrgel, viidates positiivsele suunale.
Tegime eelmise aasta lõpus kinnisvaraspetsialistide seas küsitluse 2025. aasta väljavaadete kohta. Tulemused osutusid mõõdukalt positiivseks: prognoositi, et müügitehingute arv kasvab 4,4% (Tallinnas ja Harjumaal 5,2%) ning müügihinnad suurenevad 2,7%. Sarnaselt eelmisele aastale usutakse, et maksutõusude šokeeriv mõju teeb aasta esimese poole rahulikumaks, kuid teine pool peaks muutuma aktiivsemaks. Kuna ka eelmise aasta algus oli võrreldes hilisemate kuudega rahulikum, tähendas see mullusega kõrvutades ootamatult suurt aastast kasvu. Esialgsel hinnangul kasvas korteriomandite ostu-müügitehingute arv üle Eesti koguni 20,4%, ulatudes 1562 tehinguni. Seejuures oli tegemist madalaima näitajaga alates eelmise aasta juulist ning jäi näiteks 2022. aasta jaanuariga võrreldes 16% madalamaks. Tehingute mediaanhind kasvas aastaga 7,5%, mis tähendab, et reaalhinnad tõusid 4,7%. Kiire inflatsioon ning enam kui kaks aastat paigal püsinud kinnisvarahinnad annavad alust arvata, et tänavu ületab hinnatõus inflatsioonimäära.
Ehkki juba eelmisel aasta teises pooles hakkas järelturu tehingute aktiivsus suurenema nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus, vähenes aasta kokkuvõttes siiski tehingute arv. Peamine põhjus peitus varem sõlmitud uusarendustehingute (valdavalt 2022. aasta teisest poolest ja 2023. aastast) järsus languses. Tänavusel aastal mõjutab uusarendustehingute arvu juba enam 2024. aasta turg, mistõttu võiks statistiliselt oodata kasvu. Aasta esimeses kuus oli turuaktiivsus üldiselt väga tugev.
Tallinnas sõlmiti esialgsel hinnangul umbes 700 tehingut (täpsemalt 695), mida on 28% rohkem kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind tõusis 3,4% (2721→2813 €/m²) ning tehingukäive 35%. Tartus sõlmiti esialgsel hinnangul 132 tehingut, mediaanhinnaks kujunes 2309 €/m². Aastases võrdluses kasvas tehingute arv ligikaudu 47% ning mediaanhind ligi 15%. Pärnus oli kasv veelgi suurem: mullu samal ajal sõlmiti 24 tehingut, sel aastal aga 42. Mediaanhind kerkis üle 16%, ulatudes 2073 €/m². Ainsaks murelapseks suuremate linnade seas on Narva, kus elanikud protestisid jaanuaris kõrgete küttearvete vastu. Hüpe eluasemekuludes ei avaldanud siiski mõju tehingute aktiivsusele (73 tehingut võrreldes mulluse 63-ga), ent mediaanhind langes aastavõrdluses teist kuud järjest (477→430 €/m²).
IGOR HABAL