Üle kogu Eesti sõlmiti esialgsetel andmetel 1510 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta juulist, ent veidi kõrgem aastataguse ajaga võrreldes. Tehingute mediaanhind püsib selles vahemikus, kus ta on viimased kaks aastat olnud, veebruaris oli mediaanhind 2137 €/m2. Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on tehingute arv kasvanud 11%, mediaanhind 7% ja tehingute käive 23%. Endiselt näeb Eesti kinnisvaraturg välja nagu lapitekk – kui Tallinnas ja selle lähiümbruses seilab turg tõusulainel, siis mida kaugemale pealinna piirkonnast me läheme, seda vähem muutusi näeme. Aasta alguse maksutõusud mõjutavad kõige enam just neid leibkondi, kelle sissetulek on madalam ning kes valdavalt elavad väljaspool Tallinna mõjusfääri, tõenäoliselt ei pruugi me sealsetel lokaalsetel kinnisvaraturgudel positiivseid mõjusid enne tänavuse aasta II poolt näha.

Tallinna turg on sentimendi mõttes Eesti kinnisvaraturu teenäitaja; kui nii mõneski teises suures linnas oleme näinud ka tagasilööke, siis pealinna turg on alates eelmise aasta teisest poolest sammunud kindlalt mööda tõusutreppi. Veebruaris sõlmiti tehingustatistika põhjal ligi 700 tehingut, mida oli 14% rohkem kui aasta tagasi ning praktiliselt sama palju kui jaanuaris. Järelturul sõlmiti ligi 600 tehingut, uusarendustes tehti koguni 166 müüki, mis jäi viimase aasta lõikes alla vaid detsembrikuisele tulemusele. Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga on järelturul sõlmitud 10% rohkem tehinguid, samas kui uusarendustes on sõlmitud 58% rohkem müüke. Viimane tulemus on küll saavutatud väga madala võrdlusbaasi pealt, ent 20–30% suurune kasv uusarendusturul ei tundu enam väga utoopilisena. Tehingute mediaanhind oli veebruaris 2782 €/m2, aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv suurenenud 21%, samas kui mediaanhind on statistiliselt vähenenud ligi 4%.

Tartus sõlmiti veebruaris esialgsetel andmetel vaid 93 tehingut, mis oli madalaim tulemus alates eelmise aasta jaanuarist, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 23 tehingut vähem. Kui uusarendustes püsis müükide arv stabiilsena (35 müüki), siis järelturul sõlmiti vaid vähem kui 70 tehingut. Eelmise kuue kuu keskmine on olnud veidi üle 120 järelturutehingu, ühe kuu statistika põhjal on veel keeruline väita, kas langus on tulnud maksutõusude näol. Tehingute mediaanhind on püsinud stabiilsena, veebruaris oli mediaanhind 2245 €/m2, aasta esimese kahe kuuga on mediaanhind aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 3%. Tänu jaanuari tugevale tulemusele näitab ka tehingute arv samas võrdluses rasvast plussmärki (ligi 15%).

Pärnus on tänavuse aasta esimese kahe kuu tulemused olnud oodatult positiivsed, ehkki 2023. aasta näitajad jäävad veel kättesaamatuks. Aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv suurenenud 67%, mediaanhind 7%. Veebruaris sõlmiti 55 tehingut, mida oli ligi 20 võrra enam kui aasta tagasi ning ületati ka jaanuari 42 tehingu suurune tulemus. Mediaanhind on püsinud sarnaselt ülejäänud Eestiga suhteliselt stabiilne, veebruaris oli näitaja 1839 €/m2.

Kui mujal on kinnisvaraturg valdavalt plusskraadis, siis Narvas paugub endiselt pakane. Veebruaris sõlmiti vaid 47 tehingut, mis oli madalaim tulemus alates 2023. aasta veebruarist. Viimase pitseri turu aktiivsusele on pannud kaugkütte piirhind, mis on kahe aastaga tõusnud rohkem kui kolm korda. Seetõttu ei maksa imestada, et tehingute mediaanhind on eelmise aasta sama ajaga kukkunud 12%. Veebruaris oli tehingute mediaanhind 449 €/m2 ning see oli aastataguse ajaga võrreldes 20% madalam. Tehingute arv on eelmise aasta esimese kahe kuuga võrreldes langenud ligi 2%.